Gruusia loodus | Borjomi KODUMAA

Rahvapärimus räägib, et kui Jumal jagas inimeste vahel maad, kus nad elama pidid hakkama, siis grusiinid jäid hiljaks, kuna nad olid pidusöögil. Kui nad Jumala ette ilmusid, öeldi, et vaba maa on otsas. Grusiinid vastasid, et nad jäid hiljaks, kuna jõid Jumala terviseks ning kutsusid teda pidusöögile. Jumal veetis nendega mõnusalt aega ja otsustas anda neile maa, mille oli seni endale hoidnud. Gruusia on tõesti jumalik maa!

Gruusia maastik

Gruusia põhjaossa jääb Suur-Kaukasuse mäestik, mille kõrguseks on 4500–5000 meetrit merepinnast. Kõrgeim tipp on Šhara mägi (5068 m), veidi madalam – Kazbek (5047 m). Kaukasuse mäestik on osa noorelt kujunenud süsteemidest, mis tähendab, et tektoonilised protsessid ei ole veel läbi. Suurem osa Gruusia rannikust vajub aeglaselt. Kolhida tasandikult vajub keskmiselt maad merre 13 cm võrra saja aasta jooksul. Territoorium on seismiliselt aktiivne (kuni 5–7-pallised maavärinad, eriti ida pool). Mägede kõrgemad osad tavaliselt liustikulised, läänes on kujunenud karstid ning idas on noored vulkaanilised vormid. Siin asub üks sügavamaid (1370 m) koopaid kogu endise Nõukogude Liidu territooriumil – Snežnaja, mis asub Bzõbi läheduses. Selles leidub lund ja jääd kuni 200 meetri sügavusel. Väga tuntud on ka Novõi Afoni koobas Abhaasias, mis oli turistide seas väga populaarne enne Gruusia-Abhaasia sõda. See on pikim (3285 m) ja suurima pindalaga (49 565 m2). Suur-Kaukasuse mäestikus on avastatud ligikaudu 500 koobast.
Suur- ja Väike-Kaukasuse mäestike vahel on Kolhida madalik, meenutades kolmnurka, mille põhi on suunatud Musta Mere poole ja idas on süvend, kust voolab läbi Kura jõgi. Konstantin Paustovski kirjeldas Kolhidat ka oma samanimelises romaanis – enne kui siia saadeti õnnekütid kuldvillaku järele.

Jõed ja järved

Gruusia jõed kuuluvad Musta mere ja Kaspia mere valgalasse. Peaaegu kogu Kaspia valgala vool tuleb suurimast jõest Transkaukaasias – Kura (gruusia keeles Mtkvari), millele on ehitatud Mingetšauri veetamm. Musta Mere valgala (Lääne-Gruusias) ei ole ühtne, nii et jõed suubuvad merre eraldi. Peajõgi on Rioni, mis voolab Kolhida madaliku madalamas osas. Gruusias ei ole palju järvi, need asuvad peamiselt Džavahhethi kiltmaal. Kuulsaim neist on kõrgmägedes asuv Ritsa järv Abhaasias (sügavus kuni 116 m, pindala 1,4m2, merepinnast 882 m kõrgusel).

Floora ja fauna

Gruusia taimestik on väga külluslik ja mitmekülgne. Õistaimede liike on üle 4500. Siin on nii jäänuktaimi kui ka sellele piirkonnale omaseid taimi (dioskeria, pontose ja kaukaasia rododendron, pukspuu, diospüür jt.). Metsad katavad üle kolmandiku territooriumist. Avarad alpiaasad ulatuvad metsa ülemisest piirist kuni 2800–3500 m kõrguseni. Märkimisväärsete spetsiifiliste Gruusia maastikualade hulka kuuluvad Kolhida laialehelised ronitaimede metsad, kus kasvavad igihaljad puud ja põõsad, ning ka massiivsed männimetsad pitsunda mändidega Pitsundas, Kaukaasia mändidega Borjomi orus, eldari mändidega Ida-Gruusias. Ligikaudu 200 tuhat ha Kolhida madalikust on kaetud soodega. Gruusias on 15 reservuaari, millest peamised on Lagodehhi, Borjomi ja Ritsinski.
Gruusia loomariiki esindavad enam kui 100 imetajaliiki, 330 linnuliiki ja 160 kalaliiki. Ida-Gruusia fauna on üsna eriline.
Veel hiljuti võis näha Pärsia gaselle, kes olid jäänud eraldatud aladele Širaki järsakul. Röövlindudest, kes on märgitud ka Gruusia Punases Raamatus, võib kohata (enamasti reservuaarides) habekotkast, kaljukotkast, kaeluskotkast, raisakotkast ja teisi. Mõnes Kolhida ja Kahhethi piirkonnas võib näha ka faasaneid. Kõrgmägede loomastik on säilinud paremini Kaukasuse peamäeahelikus. Selle lääneosas elab kaukaasia kits (tema sarvedest juuakse siin veini) ja idaosas elab dagestani kits.

Maavarad

Gruusias on rikkalikult maavarasid: õli, kivisüsi, turvas, maak, vask, tsink, elavhõbe, sardoonüks, graniit, teraline lubjakivi jne. Ent peamiseks looduslikuks ressursiks on arvukad mineraal- ja kuumaveeallikad (Borjomi, Utsera, Džava, Nabeglavi, Sairme, Zvare, Nunisi). Nendel juurde on loodud 50 kuurorti, millest kõige populaarsemad on Borjomi ja Tskaltubo.