Allikad | VESI BORJOMI ORUST

Kaukasuse mäestik on üleilmselt tuntud oma suurepärase ilu poolest. Borjomi-Kharagauli rahvuspark asuvate mägede pindala on üle 700 ruutkilomeetri, mis on üks suuremaid Euroopas. Oma maastiku, kättesaadavuse, sobiva kliima ja eelkõige mineraalveeallikate tõttu on Borjomi üks endise NSV Liidu populaarsemaid puhkekohti. Teadlased ja etnograafid arutlevad jätkuvalt selles kliimas esinevate haruldaste nähtuste üle – selgeim liustikuvesi Bakuriani mägedest ja rannajärsakud jäänukmändidega, mis kasvavad kaljude all, moodustavad erilise ökosüsteemi, kus vulkaani alla ulatuvast Borjomi lõhest tõuseb maailmakuulus vesi.

Selle vee raviomadustest kirjutati juba vanades eepostes. Ajaloolaste ja arheoloogide arvates kasutati vanasti Borjomi vett nii joomiseks kui ka ravivannide võtmiseks. Seda kinnitavad kaevamiste käigus leitud kivivannid, mis on ehitatud 1. aastatuhande alguses. Gruusia ajaloolaste V. Bagrationi ja V. Esadze uurimused ning ka paljud muud materjalid kinnitavad, et Borjomi lõhest pärinevat mineraalvett kasutati alates 1. sajandist eKr kuni 16. sajandi lõpuni pKr. Peale selle leiti mõnede Borjomi allikate äärest keskaegseid savipiipusid. 16.–18. sajandil toimunud arvukate sõdade tõttu unustati allikad pikaks ajaks, nii et alles 19. sajandil, mil Gruusia liitus Vene impeeriumiga, hakkasid need jälle huvi pakkuma. Borjomi mineraalvesi tuleb maapinnale Kaukasuse mäestiku Adžar-Imerethi aheliku keskosas 760–920 meetri kõrgusel merepinnast.

Borjomi vesi saadakse kätte 9 puurkaevust, mis asuvad Borjomi reservuaari territooriumil. Aukude sügavus on 1200 kuni 1500 meetrit.

Фотография долины Боржоми

Borjomi org

Borjomi allikaid on avastatud alates 1927. aastast. Aastatel 1927 kuni 1982 puuriti 57 kaevu sügavuses 18,4 kuni 1502 meetrit. Enne puurimistöid oli vee pinnaletõusuala keskmises osas 2 mineraalveeallikat – Jevgeni ja Jekaterina allikad. Need esimesed avastatud allikad said Borjomi oru ajaloos tähtsaks ning need nimetati kolonel Jevgeni Golovini ja tema tütre järgi, kes Borjomi veega terveks raviti.

Фотография источника минеральной воды Боржоми в наше время

Allikas tänapäeval

Borjomi orus on praegu kolm allikatega maatükki: tsentraalne (Borjomi linnas), Likani (Likani linnas) ja Vašlovani-Kvibisi (linnade Vašlovani ja Kvibisi alal). Nendel maatükkidel on 9 töösolevat puurkaevu. Peale selle kasutatakse veel 13 auku regulaarseks voolava vee kontrolliks (veetase, rõhk, temperatuur jne). Tööd aukude taastamiseks ja parandamiseks toimuvad süstemaatiliselt ning hoolduses järgitakse kõrgeid rahvusvahelisi standardeid.

Семья Романовых у источника Боржоми

Romanovide perekond allika ääres

Pärast aastatel 1957–1978 toimunud puurimistöid Borjomi vee kättesaadavus suurenes oluliselt, avastati uusi allikaid ning Borjomi vee varud suurenesid. Nõukogude võimu aegadel oli võimalik toota kuni 400 miljonit pudelit vett aastas, tänapäeval toodetakse ja villitakse Borjomi vett 30 riigile üle kogu maailma.

Kaukaasia piirkonnas on palju erinevaid mineraalveetüüpe, kuid ükski neist ei sarnane koostiselt "Borjomile". Alates 19. sajandist on kirjutatud enam kui 100 teaduslikku tööd ja meditsiinilist uurimust selle vee ainulaadsetest omadustest. Juba üle 170 aasta uurivad geoloogid ja keemikud põhjalikult Borjomi mineraalveeallikaid, hinnates temperatuuri püsivust, vee füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning selles sisalduvaid mineraale. Vee keemilisi ja mikrobioloogilisi analüüse viiakse läbi tehases igal tunnil vastavalt rangetele Euroopa standarditele.

Borjomi vesi on tänapäeval samasugune nagu enam kui 100 aastat tagasi. Seda kinnitavad uuringud, mida tehakse alates aastast 1890. Rahvusvaheliste uuringufirmade poolt heakskiidetud Borjomi mineraalvett villitakse selle tootmiskohal ning seejärel toimetatakse edasi tarbijateni, säilitades kõik vee ainulaadsed omadused.