Kõik Gruusiast | Borjomi KODUMAA

Gruusia ajalugu.

Alates 6. sajandist eKr oli Gruusia Joonia Kreeka koloonia: selle läänepoolse piirkonna nimetus oli Kolhida ja idaosa oli Ibeeria. 4. sajandil eKr liitusid need üheks Gruusia kuningriigiks ning 4. sajandil pKr jõudis sinna ristiusk. 7. sajandil vallutasid araablased Gruusia ning 11. sajandil türklased-seljukid. Alates 10. sajandist valitses Gruusias tsentraliseeritud feodaalkord, mis kadus 12. sajandi algul, mil Taavet Ehitaja lõi ühtse Gruusia riigi, saatis türklased välja ja taastas iseseisvuse, kui oli vallutanud suured ümberkaudsed maa-alad, sealhulgas osa Armeeniast. Iseseisva Gruusia riigi sünd toimus koos üldise rahvusliku arenguga, mida toetas ka arhitektuuriline areng. Sel ajavahemikul ehitati Gruusia suurimad templid: Bagrati kirik Khuthaisis (1003), Sveti-Tshoveli tempel Mtshethas (1010-1029), Alaverdi tempel (11. sajandi esimesel veerandil) ja Samtavisi kirik (1030). Taavet Ehitaja asutas Khuthaisi lähedale ühe kõige olulisema Gruusia kloostri – Gelati (1106-1125) – koos suurejoonelise peatempli, õppehoone ja teiste hoonetega.

13. sajandil vallutasid mongolid Gruusia ning hiljem sattus riik Iraani ja Ottomani impeeriumi võimu alla. 18. sajandi keskel kuulutati välja Gruusia kuningriik ning aastal 1801 sai see osaks Vene impeeriumist. Viimased 200 aastat Gruusia ajalugu on osa Vene impeeriumi ajaloost: algul oli Gruusia Vene provints ja seejärel nõukogude vabariik. Aastal 1918 sai Gruusia taas iseseisvaks ning aastal 1922 liitus riik koos Armeenia ja Aserbaidžaaniga Taga-Kaukaasia Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigiga, 1936. aastal sunniti liituma NSVL-iga. 1991. aasta aprillis saavutas Gruusia iseseivuse ning aastal 1992 sai riik ÜRO liikmeks.

Valitsuse katse valimiste tulemusi mõjutada põhjustas massilise rahulolematuse, mis lõppes president Eduard Ševardnadze tagasiastumisega 2003. aastal. 2004. aastal valiti Gruusia presidendiks Mihheil Saakašvili.

Riigi nimetus:

  • Leppekohane täielik nimetus: Gruusia Vabariik;
  • Leppekohane lühinimetus: Gruusia, Georgia;
  • Kohalik täisvorm: Sakharthvelo Vabariik;
  • Kohalik lühivorm: Sakharthvelo.

Geograafilised koordinaadid: 41–44 C, 40–47 B. Gruusia Vabariik asub Edela-Euroopas ning hõlmab Transkaukaasia keskmist ja läänepoolset osa. Põhjanaabriks on Venemaa, idanaabriks on Aserbaidžaan ning lõunanaabriteks on Armeenia ja Türgi. Läänepiiri uhub Must meri.

Pindala: 69700 km2; 20% üldterritooriumist ei ole riikliku kontrolli all. 

Kliima: läänes subtroopiline, idas troopiline kuni keskmine. Ilmastikutingimused kogu riigis on muutlikud mägede mõju tõttu, aga kuna enamus neist asub suunal läänest itta, siis isegi kõige kaugemates piirkondades on tunda sooje Musta mere õhumasse.

Rahvaarv: 4 385 400 inimest (2009. aasta alguse seisuga).

Pealinn: Tbilisi.

Suurimad linnad: Tbilisi, Khuthaisi, Bathumi, Rusthavi.

Haldusjaotus: Gruusia koosneb 53 rajoonist ja 2 autonoomsest vabariigist, milles on ühinenud 12 rajooni ja 11 linna. 

Rajoonid: Abaša, Adigeni, Ahhalgori, Ahhaltsihhe, Ahmeta, Ambrolauri, Bagdathi, Bolnisi, Borjomi, Thšorotsku, Tšohhatauri, Dedophlistskaro, Dmanisi, Dušeti, Gardabani, Gurdžani, Džava, Khareli, Kaspi, Haragauli, Hašuri, Hobi, Honi, Lagodehhi, Lantšhuthi, Lentehhi, Marneuli, Martvili, Mestia, Mtshetha, Ninotsminda, Oni, Ozurgethi, Kazbegi, Kvareli, Satšhere, Sagaredžo, Samtredia, Senaki, Signagi, Telavi, Therdžola, Thethri Tskaro, Thianethi, Tsageri, Tsalendžihha, Tsalka, Vani, Zestaphoni, Zugdidi

Autonoomsed vabariigid: Abhaasia (ei kuulu Gruusia riikliku kontrolli alla) ja Adžaaria.

Suuremad linnad: Bathumi, Tšhiathura, Gori, Khuthaisi, Phothi, Rusthavi, Suhhumi, Tbilisi, Tkibuli, Tshinvali, Tskaltubo 

12 regiooni:

  • Abhaasia (Suhhumi);
  • Adžaaria (Bathumi);
  • Guria (Ozurgethi);
  • Imerethi (Khuthaisi);
  • Kahhethi (Telavi);
  • Khvemo Kharthli (Rusthavi);
  • Mtshetha-Mthianethi (Mtshetha);
  • Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi (Ambolauri);
  • Samegrelo-Zemo Svanethi (Zugdidi);
  • Samtshe-Džavahhethi (Ahhaltsihhe);
  • Šida Kharthli (Gori);
  • Tbilisi.

Rahvastik (2002. aasta andmetel):

  • Grusiinid – 83,8 %;
  • Aserid – 6,5 %;
  • Armeenlased – 5,7 %;
  • Venelased – 1,5 %;
  • Muud – 2,5 %.

Keel:

  • Gruusia (ametlik) – 71 %;
  • Vene – 9 %;
  • Armeenia – 7 %;
  • Aserbaidžaani – 6 %;
  • Muud – 7 %;
  • Abhaasia keel on ametlik keel Abhaasias.

Religioon:

  • Õigeusk (suurem osa grusiine, venelasi, osaliselt abhaaslased, osseedid ja kreeklased) – 83,9 %;
  • Armeenia apostlik kirik (armeenlased) – 3,9 %;
  • Katoliiklus (väike osa grusiine ja armeenlasi) – 0,8 &;
  • Sunna sekti islam (grusiinid Adžaarias ja Mesheth-Džavahhetis, abhaaslased, aserid, kistiinid) – 9,9 %.