Huvitavad faktid

Iidse Gruusia legendi kohaselt tuleneb Borjomi asula nimi kahest sõnast – „borj“ (kindlusemüür) ja „omi“ (sõda). Varem sõditi tihti ning Borjomi asunduse jaoks tuli kasuks tema asukoht kaljulõhes. Mägedest asunduse ümber saigi seesama kindlusemüür ning kuristiku nõlvadele olid ehitatud vahitornid.




Esimene Borjomi tööstusliku villimise katse tehti ammu, 1850. aastal. Siis villis Borjomi sõjaväelaatsareti apteeker Zahharov seda mineraalvett 1300 pudelisse ja eksportis müügiks.



Aastal 1900 ületas Borjomi mineraalvee tootmine esimest korda miljon pudelit aastas.


1980. aastal sai Borjomi veest esimene bränd, mille puna-valge silt oli kogu NSVL-i territooriumil tarbijate seas läbi ja lõhki tuntud. Iga päev müüdi kuni miljon pooleliitrist pudelit ning aastane müügimaht ulatus rekordilise 400 miljoni pudelini. Borjomi ei muutunud mitte ainult kõige populaarsemaks veeks, vaid ka kogu riigi ajaloo osaks.


Täna villitakse Borjomi samast allikast, kust ka aastal 1890, ja teel tarbijani läbib see rohkem kui 2000 km vahemaid.  


Iseloomulik Borjomi pudeli sinakas-roheline värvitoon on patenteeritud ja sellel on isegi oma nimetus – Georgian Green (Gruusia Roheline).


Winston Churchilli visiitide ajal Nõukogude Liitu seisid tema juures laual alati pudelid Borjomiga kui ametliku protokolli lahutamatu osa.


Pärast lendu kosmosesse oli esimene asi, mida Juri Gagarin maandudes küsis, Borjomi vesi. Sellest jutustas professor Volovitš, kes tegeles otsingu- ja päästeoperatsiooni meditsiinilise toega.

Näidendiproovide ajal istus tuntud nõukogude lavastaja Georgi Tovstonogov alati kaheteistkümnendas reas, kus tema jaoks oli alati valmis pandud pudel Borjomi.


Filmi „Solaris“ võtete ajal seisis solaristika konverentsi stseenis laual Borjomi. Võttegrupi liikmed rääkisid, et sündmused toimuvad kauges tulevikus ja vaja oleks kas pöörata sildid kaamera eest ära või kleepida neile peale mingid uued, väljamõeldud sildid. Kuid filmi režissöör Andrei Tarkovski oli järeleandmatu – ta nõudis visalt, et sildid pudelitel peavad näha olema. Ta oli veendunud, et ka kauges tulevikus on Borjomi kindlasti alles.

Looduslike mõõdupuude järgi on Borjomi vanem kui 1500 aastat, kuid tema mineraalkoostis on jäänud muutumatuks. Seda kinnitavad pidevad laboratoorsed kontrollid, mida teostatakse alates aastast 1890.