BORJOMI austab teie privaatsust. Me kasutame interneti küpsiseid mitmel otstarbel: veebisaidi funktsioonide tarbeks, kasutusmugavuse parandamiseks, suhtlusvõrgustiku integratsiooni tagamiseks ja (suunatud) reklaami kuvamiseks. Meie veebisaidi kasutamise jätkamisel nõustute interneti küpsiste kasutamisega.

Teil on võimalus oma küpsisesätteid alati muuta.

Borjomi vulkaaniline päritolu

Borjomi on vulkaanilise päritoluga mineraalvesi, millel on looduslike mõõdupuude järgi vanust juba rohkem kui 1500 aastat. Maapinnale satub see 8–10 km sügavuselt, kust süsihappegaas selle välja tõukab. Erinevalt paljudest teistest naatriumhüdrokarbonaatsetest mineraalvetest ei jõua Borjomi maa all ära jahtuda ning kerkib maapinnale soojana (38–41 °С), rikastudes „tee peal“ 60 erineva Kaukaasia mägede kivimites leiduva mineraaliga. 

Borjomi vee uuringute tulemused viitavad sellele, et selle tekkimises osalevad maapõue sügavuste mineraliseeritud, kaasaegsed magedad ja madala mineraalisisaldusega veed. Kuid kuidas need siiski maapõues tekivad? Et sellele küsimusele vastata, meenutagem mõningaid teooriaid maa-aluste vete tekkimise kohta. 

Ühe esimestest teooriatest – infiltreerumise teooria – püstitas Rooma arhitekt Marcus Vitruvius Pollio juba antiikajal, kuid sellele toetuvad teadlased isegi tänapäeval. Vastavalt sellele teooriale moodustuvad maa-alused veed atmosfääri sademetest, mis tungivad maasse mägiseid kanaleid mööda. 

XIX sajandi lõpus kütkestas maailma Saksa inseneri O. Folgeri kondensatsiooniteooria, mis arvas, et maa-alused veed moodustuvad tänu atmosfääri veeaurude tihenemisele maapinnas. 

Lõpuks püstitas aastal 1902 ühe viimastest teooriatest – juveniilse vee teooria – Viini geoloog E. Suess. Teadlane esitas rea tõestusi mõnede mineraalvete ja Maa magma seotuse kohta. Tema arvates satuvad sulanud magmast eralduvad produktid madalama temperatuuriga piirkondadesse, kus need kondenseeruvad, moodustades 

juveniilsed (st. ürgsed) veed, mis allikate näol maapinnale kerkivad. Siiski mitte puhtal kujul: kerkides mööda mägiseid pragusid ülespoole, tihti vulkaanilise päritoluga gaaside toimel, lahustab juveniilne vesi neid mägiseid kanaleid, rikastub mineraalidega ja seguneb maa-aluste vetega, mis on teistsugust päritolu (tihtipeale tekkinud infiltratsiooni teel). 

1990-ndate aastate alguses avastati ühe uuringu käigus, et Borjomi on mõnede vesiniku isotoopide suhte poolest teistest uuritavatest mineraalvetest kardinaalselt erinev. Ei ole välistatud, et need andmed kinnitavad märkimisväärses osas arusaama sellest samast juveniilsest, „ürgsest“ veest, mis selles mineraalvees sisaldub. Võimalik, et Borjomi ainulaadsus, selle positiivne mõju organismile, mis ei allu mitte alati meditsiinilisele analüüsile, ja lõppkokkuvõttes ka selle vee populaarsus on seotud just nimelt selle päritolu saladustega.